Nuya’ rukojol ri jujun ruwäch k’ajtzij.
Nrokisaj pa rub’eyal ri jujun taq k’ajtzij toq ntzijon kik’in
rachib’il chuqa’ toq ntz’ib’an.
Wachib’il (pach’un tzij)
¿achike ab’i’?
- Ixtz’unun
¿akuchi’ k’o ate’?
- pa jay
¿La ko’ atata’?
-Ja’ matyox
¿Man k’o ta awachib’il?
-Manäq
Choltzij / vocabularios
nute’ mi mamá ate’ tu mamá
nutata’ mi papá atata’ tu papá
k’o ate’ está tu mamá te’ej tata’aj padres
k’o atata’ está tu papá rub’i’ el nombre de
él/ella/eso
k’o awachib’il está tu amigo nusamaj mi trabajo, mi
profesión
Katok pa ximoj richin yatetz’an: [Link]
educativos/[Link]
Samaj: tatzolij tzij pa ruwi’ jujun k’utunïk.
1. ¿Achike ab’i’? __________________________________
2. ¿Achike asamaj? __________________________________
3. ¿Achike rub’i’ atata’? __________________________________
4. ¿Achike rub’i’ ate’? __________________________________
5. ¿Achike rub’i’ atinamit? __________________________________
XSAQÄR XQAQ’IJ
1. __PABLO_______ nub’i’ rïn 1. __ANA_________ nub’i’ rïn
2. __TIJOXEL______ nusamaj 2. __TIJOXEL______ nusamaj
3. __ANDRES______ rub’i’ nutata’ 3. __KANEK_______ rub’i’ nutata’
4. __IXKIK_________ rub’i’ nute’ 4. __IXKOTZ’I’J____ rub’i’ nute’
5. __PA SU’M_____ rub’i’ nutinamit 5. __CHI XOT_____ rub’i’ nutinamit
¡Tawak’axaj wachib’il!
// Ixkotz’i’j rub’i’ nute’
Andres rub’i’ nutata’ //
// Chuqa’ Pa Su’m nutinamit,
Pa Su’m rub’i’ nutinamit //
Q’ojom: patito Juan
Partículas; las utilizamos para
negar o afirmar enunciados y para
K’ajtzij plantear preguntas.
partículas
TZ’ETEB’ÄL:
Mek’ajtzij Jikïl k’ajtzij K’utunel k’ajtzij
Man tijonel ta. Ja’, nub’i’ ¿Achike nutinamit?
xta Ch’umil.
Manäq wachib’il. Je’, tijonel nusamaj. ¿Akuchi’ k’o ate’?
Los prefijos posesivos y su función:
Esta clase de prefijos nos sirven para poseer sustantivos y se escriben delante de
cada sustantivo.
Al poseer un sustantivo en idioma Kaqchikel siempre forma una sola palabra.
Existen dos grupos de prefijos: el primer grupo se utiliza ante sustantivos que inician
con vocal, el segundo grupo se utiliza ante sustantivos que inician con consonante.
ICHINANEL T’AS
Chwäch k’uxatz’ib’ pre-vocal Chwäch ch’akultz’ib’ pre-consonante
w mi/mis nu mi/mis
aw tu/tus a tu/tus
r su/sus de él o ella ru su/sus de él o ella
q nuestro qa nuestro
iw su/sus de ustedes i su/sus de ustedes
k su/sus de ellos o ellas ki su/sus de ellos o ellas
TZ’ETEB’ÄL
Chwäch Chwäch
k’uxatz’ib’ ch’akultz’ib’
pre-vocal pre-consonante
wachib’il mi amigo nute’ nutata’ mis padres
tu amigo tus padres
su amigo sus padres
nuestro amigo nuestros padres
sus amigo(ustedes) sus padres (ustedes)
sus amigo (ellos) sus padres (ellos)
TZ’ETEB’ÄL RIK’IN ICHINANEL T’AS:
Mek’ajtzij Jikïl k’ajtzij K’utunel k’ajtzij
Man tijonel ta Ja’, nub’i’ ¿Achike nutinamit?
nusamaj. xta Ch’umil.
Manäq wachib’il. Je’, tijonel nusamaj. ¿Akuchi’ k’o ate’?
Choltzij
1
2
1
2 3
5 4 5
8 k’o = está
e k’o = están
9 pa = en el/en la 7
6
10 ri = el, la, los, las
Ke’atzu’ ri taq wachib’äl e k’o pa jujun taq b’ab’, k’a ri’ tatz’aqatisaj
chi jujun b’ab’ pa kaqchikel, chuqa’ tatzalq’omij pa kaxlan.
MEK’AJTZIJ
Kaqchikel: Ri xta Josefa man te’ej ta.
Ri xta Josefa man ta. Kaxlan: La señorita Josefa no es mamá.
Kaqchikel:
Ni ri ni ri Kaxlan:
e k’o pa jay.
Kaqchikel:
Majun nu . Kaxlan:
Manäq ru ri tata’aj. Kaqchikel:
Kaxlan:
Manäq pa jay Kaqchikel:
Kaxlan:
nix ta pa k’ayib’äl.
JIKÏL K’AJTZIJ
Kaqchikel:
Ja’, k’o jun pa jay. Kaxlan:
Kaqchike:
Kaxlan:
Je’, jeb’ël nu .
Kaqchikel:
Ja’, k’o , Kaxlan:
pa k’ayib’äl.
Je’, jeb’ël ok nu . Kaqchikel:
Kaxlan:
Ke’asik’ij re taq k’utunïk chuqa’ ri taq tzolin tzij rik’in ri tijonel.
K’utunel k’ajtzjj:
¿Achike ab’i’ Rïn nub’i’
wachib’il ? Ixtz’unun
¿Janipe’/jarupe’ 25
ajuna’ Ixtz’unun nujuna’
?
¿Akuchi’/ape’ B’alamya’
k’o awochoch? k’o wochoch
¿La k’o Manäq nutz’i’
atz’i’?
¿La k’o Ja’, k’o
numes
ames?
¿La jeb’ël ok Je’, jeb’ël
ok nupo’t.
apo’t?
Tachajij awi’ Tachaji awi’
Ixtz’unun. matyox
awochoch = tu casa wochoch = mi casa B’alamya’ = Balanyá
Tawak’axaj, takamuluj ri tzijonem.
Xsaqär, takuyu’ numak
¿la José ab’i’ rat?
Xsaqär matyox.
Manäq, Carlos nub’i’
rïn
¡Aaaa¡ Carlos
ab’i’ rat.
Ja’ Carlos nub’i’
rïn
¿la ütz awäch tat
José?
Ja’, ütz matyox.
Ütz k’a ri’ tat
tachajij awi’ Matyox, yojch’o
yan chik
Rub’eyal samaj: tatzolij atzij chi re re taq k’utunïk re’, k’a ri’ tayaka’ jun silowachib’äl
akuchi’ nab’ij pe ronojel.
K’utunel k’ajtzjj:
¿Achike ab’i’
wachib’il ?
¿La ütz
awäch?
¿Janipe’/jarupe’
ajuna’ _______ ?
¿Akuchi’/ape’
k’o awochoch?
¿La k’o
atz’i’?
¿La k’o
ames?
¿Achike
rub’i’ ate’?
¿Achike rub’i’
atata’?
¿Jarupe’
akoton?
¿La jeb’ël ok
apo’t?
Yojch’o yan
chik ________