F. ETILOGIA NO FAKTORES RESIKU BA KOMLIKASAUN PARTUS.
Ba iha peskizasaun ne,be halo iha tinan 1990 ne,be halo husi Assesment safe motherhood
,hetan varios asaun ne,ebe konsidera sai hanesan kauza akontese ba komliksaun ba iha
partus . asaun ne,ebe iha ho seluk:
1. Temperature saude ba inan baixo no menus preparasaun ba inan isin rua.
2. ezaminasaun antenatal ne,ebe nivel menus.
3. Ajuda partus no halo tratamentu ba masa antes partus sedu ne,be mak sei menus.
4. Kualidade serisu antenatal sei menus no apoio bebe seidauk sira ne,ebe mak halo no
indentifika resiku aas ne,ebe amk dalaruma iha.
5. Seidauk iha ncentru saude iha suku no sai hanesan atu transfere husi postu saude
ne,ebe mak seidauk iha ekipamentus ne,ebe mak maksimu.
G. FORMA (TIPU – TIPU ) KOMLIKASAUN PARTUS.
1) Komlikasaum kala I no kala II
a. Partus emperadu (partus ne,be la avansadu)
Ho lalaok geral ,kauza partus ne,be emperadu mak hanesan kondisaun osso
pelve inan nian kloot demais hodi fo kauza ba bebe difisil atu moris.
Partus emperadu ne,e mos bele fo kauza husi problema ne,ebe fob a varios
moras ne,ebe fo kauza ba inan hodi difisil atu hasai bebe nia ulun momentu
partus.
Asaun seluk hodi halo prosesu partus emperadu mak hanesan faktores:
idade inan nian,
paritas,
konsistensia uteru,
pesu embriaun,
nutrisaun inan nian
fiziku inan nian
moras anemia.
Karik prosesu partus maka kleur ,dalaruma doutor sei fo likidu liu husi IV atu
bele ajuda hadok husi dehidrasaun .karik uteru la halo kontraksiun ho
diak,doutor sei fo oxytocin , aimoruk ida ne,ebe mak iha forsa atu dudu
kostraksaun,karik kakorok husi uteru nia luan ne,e para maibe kontaksaun
uteru forsa hela ,ida hanesan ne,e dalaruma ita sei halo operasaun sezariana .
b. Distosia
Distosia hanesan lentidaun ou difisil atu partus. Sei fo kauza anormalidade ba
iha:
1. Distosia tamba anormalidade ba forsa /his
His hipotonik / inseria uteri
His hipertonik
His ida ne,ebe la kordinasaun.
2. Distosia tamba anormalidade ba lokalizasaun no forma embriaun.
3. Distosia tamba anormalidade ba dalan moris.
2) Komplikasaun kala III no IV
a) Atonia uteri
Definisaun
Atonia uteri (relaksasi muskulu uteru )hanesan uteri la halo
kontraksaun ihan15 segundu depois halo pemijatan fundus
uteri (placenta banhira moris).(depkes Jakarta ,2002).
Atonia uteri hanesan falha fibra muskulu myometrium uterus
hodi halo kontaksaun .Asaun ida ne,e sai kauza hemoragia ba
post partus ne,e importante no akontese imediatamente
antes bebe moris to 4 horas antes partus .Atoria uteri se fo
kauza hemoragia makas no mos bele akontese syok
hypovelemik.
Etilogia
Kauza ne,ebe sempre akontese ba inan ho Atonia uteri mak
hanesan :
I. Overdistention uteru hanesan :
Gemeli
Makrosomia
Polihidramnion ou paritas aas
Idade ne,ebe mak sei kiik no idade ne,ebe boot
liu
Partus lato fulan
Partus kleur
Malnutrisaun.