0% encontró este documento útil (0 votos)
5 vistas22 páginas

NIZIA

El documento aborda la importancia de la biodiversidad, especialmente de los invertebrados dentro del filo Arthropoda, en el mantenimiento de la estabilidad de los ecosistemas. Se centra en la identificación y descripción de la diversidad de insectos en la Aldea Lihmo, Ermera, Timor-Leste, destacando la falta de datos sobre estas especies en la región. Además, se establece un marco teórico sobre la biodiversidad y la relevancia de los insectos en los ecosistemas agrícolas, así como los objetivos y beneficios de la investigación propuesta.

Cargado por

fellexposto
Derechos de autor
© All Rights Reserved
Nos tomamos en serio los derechos de los contenidos. Si sospechas que se trata de tu contenido, reclámalo aquí.
Formatos disponibles
Descarga como DOCX, PDF, TXT o lee en línea desde Scribd
0% encontró este documento útil (0 votos)
5 vistas22 páginas

NIZIA

El documento aborda la importancia de la biodiversidad, especialmente de los invertebrados dentro del filo Arthropoda, en el mantenimiento de la estabilidad de los ecosistemas. Se centra en la identificación y descripción de la diversidad de insectos en la Aldea Lihmo, Ermera, Timor-Leste, destacando la falta de datos sobre estas especies en la región. Además, se establece un marco teórico sobre la biodiversidad y la relevancia de los insectos en los ecosistemas agrícolas, así como los objetivos y beneficios de la investigación propuesta.

Cargado por

fellexposto
Derechos de autor
© All Rights Reserved
Nos tomamos en serio los derechos de los contenidos. Si sospechas que se trata de tu contenido, reclámalo aquí.
Formatos disponibles
Descarga como DOCX, PDF, TXT o lee en línea desde Scribd

KAPÍTULU I

INTRODUSAUN

1.1 Antesedente

Biodiversidade hanesan komponente fundamentál ida hodi mantein


estabilidade ekosistema no sustentabilidade moris iha rai. Iha kontestu ekolojia
modernu, biodiversidade la'ós de'it komprende hanesan númeru espésie sira ne'ebé
prezente maibé inklui mós interasaun sira entre organizmu sira no sira nia relasaun ho
sira nia ambiente. Tuir Odum (1993), estabilidade ekosistema ida nian hetan
influensia maka'as hosi kompleksidade hosi nia estrutura no nivel hosi diversidade
espésie sira iha nia laran. Diversidade ne'ebé aas liu, ekosistema nia abilidade boot liu
atu mantein nia ekilíbriu hasoru perturbasaun ambientál sira.

Grupu ida husi organizmu sira ne'ebé fó kontribuisaun signifikativu ba


biodiversidade globál maka invertebradu sira, liuliu sira ne'ebé mai husi Phylum
Arthropoda. Arthropoda maka filum boot liu iha Reinu Animalia, ne'ebé abranje liu
80% hosi totál espésie animál sira ne'ebé deskreve ona (Brusca & Brusca, 2003). Filu
ida-ne'e karakteriza ho isin segmentadu sira, ezoeskeletu sira ne'ebé kompostu hosi
kitina, no ain sira ne'ebé iha artikulasaun ba lokomosaun.

Iha Phylum Arthropoda nia laran, Klase Insekta, ka insetu sira, maka grupu ho
númeru espésie ne'ebé boot liu. Campbell et al. (2017) hateten katak liu espésie insetu
millaun ida maka identifika ona, no kalkula katak iha tan espésie millaun resin ne'ebé
maka seidauk dokumenta sientífikamente. Ida-ne'e indika katak insetu sira iha nivel
diversidade ne'ebé aas tebes no distribui iha kuaze habitat hotu-hotu, tantu terrestre
no akuátiku.

Insetu sira iha karakterístika morfolójiku ne'ebé distintivu, inklui isin ne'ebé
fahe ba seksaun prinsipál tolu: ulun (caput), tórax, no abdómen. Sira mós iha ain par
tolu ne'ebé kesi ba toraks. Insetu barak liu mós iha liras par ida ka rua. Tuir Borror,
Triplehorn, & Johnson (2005), estrutura isin ne'ebé kompleksu ida-ne'e permite insetu
sira atu adapta ba kondisaun ambientál oioin.

Ekolojikamente, insetu sira hala'o papél importante oioin iha ekosistema sira.
Price (1997) esplika katak insetu sira bele funsiona hanesan herbívora, predadór,
parazitoide, polinizadór, no dekomposente. Iha ekosistema agríkola, insetu sira hala'o
papél duplu: hanesan polinizadór sira ne'ebé suporta produtividade ai-horis nian, no
hanesan peste sira ne'ebé bele hamenus produsaun ai-horis nian.

Rejiaun Munisípiu Ermera koñesidu hanesan rejiaun prinsipál produtór kafé


ida iha Timor-Leste. Ermera nia lokalizasaun jeográfiku, lokalizadu iha rai-tetuk ho
temperatura ne ebé relativamente malirin no umidade ne ebé aas, suporta kreximentu
vegetasaun oioin. Variasaun vejetasaun ida-ne'e influensia diretamente ba prezensa
no distribuisaun insetu sira iha rejiaun.

Aldeia Lihmo, ne’ebé lokaliza iha Suku Estadu, Distritu Administrativu Postu
Ermera, karakteriza ho nia ambiente ne’ebé kompostu husi to’os kafé, to’os mista, ai-
horis, no área rezidensiál. Kombinasaun habitat sira-ne'e iha potensiál atu suporta
diversidade insetu nian ne'ebé aas. Maibé, to'o ohin loron, laiha peskiza sientífika
ne'ebé maka identifika espesífikamente espésie insetu sira iha área ne'e.

Falta dadus baze nian kona-ba diversidade insetu nian iha Aldeia Lihmo
aprezenta dezafiu sientífiku importante ida ne'ebé presiza peskiza. Dadus inventáriu
espésie sira nian maka pasu inisiál iha estudu sira kona-ba biodiversidade no
konservasaun (Primack, 2010). La ho dadus identifikasaun, susar atu komprende
estrutura komunidade, knaar ekolójiku, no impaktu potensiál ba agrikultura lokál.

Peskiza identifikasaun bazeia ba aprosimasaun kualitativu deskritivu


konsidera apropriadu atu deskreve espésie insetu sira ne'ebé prezente iha fatin estudu
nian. Tuir Creswell (2014), peskiza kualitativu hakarak atu komprende fenómenu sira
ho klean iha kontestu naturál. Iha estudu ida-ne'e, fenómenu ne'ebé iha kestaun maka
prezensa no karakterístika morfolójika insetu sira-nian iha sira-nia habitat naturál.

Aleinde ne'e, aprosimasaun kualitativu ida permite peskizadór sira atu observa
diretamente morfolojia, hahalok, no habitat insetu nian lahó manipula variável sira.
Nune'e, dadus ne'ebé hetan maka naturalista no kontestuál.

Bazeia ba deskrisaun ida-ne’e, peskiza kona-ba identifikasaun invertebradu


sira hosi Filu Artrópoda, Klase Insekta iha Aldeia Lihmo krusiál ba inventáriu
biodiversidade lokál no atu kontribui sientífikamente ba dezenvolvimentu biolojia iha
Timor-Leste, partikularmente iha Munisípiu Ermera.

1.2 formulasaun problema

Bazeia ba deskrisaun ida-ne'e, problema peskiza nian formula


sistematikamente hanesan tuirmai:

Tipu invertebradu saida husi Filum Artropoda, Klase Insekta, mak hetan iha
Aldeia Lihmo, Suku Estadu, Postu Administrativu Ermera?

Oinsa karakterístika morfolójiku sira hosi espésie insetu ida-idak ne'ebé hetan
bazeia ba karakterístika sira hosi ulun, tórax, kabun, liras, no parte ibun nian?

Formulasaun problema ida-ne'e dezeña atu fornese diresaun peskiza ida ne'ebé
klaru no foka ne'ebé tuir aprosimasaun kualitativu deskritivu ne'ebé uza.

1.3 Objetivu Peskiza nian

Objetivu peskiza nian maka deklarasaun operasionál sira ne'ebé atu atinji
liuhosi prosesu peskiza nian. Tuir Creswell (2014), objetivu sira peskiza kualitativu
nian diriji ba komprensaun no deskreve fenómenu sira ho klean iha sira nia kontestu
naturál.
Jeralmente, peskiza ida-ne'e hakarak atu identifika no deskreve diversidade
invertebradu sira hosi filu Arthropoda, klase Insecta, iha Aldeia Lihmo.

Espesifikamente, objetivu sira hosi peskiza ida-ne'e maka:

Atu identifika no rejistu tipu insetu sira ne’ebé hetan iha Aldeia Lihmo bazeia
ba observasaun iha terenu.

Atu deskreve karakterístika morfolójiku sira hosi espésie insetu ida-idak


ne'ebé hetan uza aprosimasaun taxonómiku báziku.

Objetivu sira ne’e estrutura sistematikamente hodi aliña ho formulasaun


problema no bele atinji liu husi métodu peskiza ne’ebé dezeña ona.

1.4 Benefísiu Peskiza nian

Peskiza ida-ne'e hein atu fornese benefísiu teóriku no prátiku.

1.4.1 Benefísiu Teóriku sira

Atu hasa’e korpu koñesimentu iha área entomolojia, partikularmente kona-ba


inventáriu insetu iha tropikál Timor-Leste.

Atu kontribui ba dezenvolvimentu estudu biodiversidade lokál iha Munisípiu Ermera.

Atu sai hanesan referénsia akadémika ba peskiza tuirmai relasiona ho


diversidade artrópode nian.

Atu enrikese literatura sientífika kona-ba distribuisaun no karakterístika


morfolojia insetu sira iha ekosistema.

Tuir Magurran (2004), dadus inventáriu biodiversidade nian maka krusiál atu
sukat no monitoriza mudansa sira ekosistema nian iha tempu. Tanba ne'e, rezultadu
sira husi peskiza ida-ne'e bele sai hanesan dadus baze ba estudu ekolojia sira tuirmai.
1.4.2 Benefísiu Prátiku

Fó informasaun ba komunidade Aldeia Lihmo kona-ba tipu insetu sira ne'ebé


hetan iha sira nia ambiente.

Hasa'e konxiénsia públiku nian kona-ba importánsia atu mantein ekilíbriu


ekosistema no biodiversidade.

Sai hanesan konsiderasaun ida iha jestaun agríkola ne'ebé amigavel no


sustentável ba ambiente.

Fornese informasaun inisiál kona-ba insetu sira ne'ebé iha potensiál atu sai
hanesan peste ka polinizadór ba ai-horis kafé sira.

Pratikamente, peskiza ida-ne'e bele ajuda komunidade atu komprende katak


la'ós insetu hotu-hotu maka peste balun mós serbisu "oras estra gratuitu" hanesan
polinizadór no dekompostór

1.5 Ámbitu Peskiza nian

Atu asegura peskiza ida-ne'e foka no la sees hosi nia foku prinsipál, ámbitu
estudu nian limitadu ba aspetu sira tuirmai:

Estudu ne'e foka ba invertebradu sira hosi Filu Artrópoda, espesífikamente Klase
Insekta.

Identifikasaun bazeia ba karakterístika morfolojia esterna (morfolojia esterna)


lahó análize molekulár.

Fatin peskiza nian limitadu ba área Aldeia Lihmo, Suku Estadu, Postu
Administrativu Ermera, Munisípiu Ermera.

Habitat sira ne'ebé observa inklui plantasaun kafé, rai agríkola mista,
vejetasaun arbustu, no área sira iha área rezidensiál sira nia sorin.
Estudu uza aprosimasaun kualitativu deskritivu uza métodu observasaun no
dokumentasaun direta.

Estudu la inklui análize populasaun kuantitativu ka kálkulu estatístiku klean


sira hosi índise diversidade nian (ezeptu hanesan deskrisaun adisionál sira bainhira
nesesáriu).

Limitasaun ida-ne'e importante atu asegura peskiza ne'e foka nafatin,


sistemátiku, no apropriadu ba kapasidade peskiza estudante lisensiatura sira-nian.
KAPÍTULU II

FUNDAMENTU TEORIA

2.1 Konseitu Biodiversidade nian

Diversidade biolójika, ka biodiversidade, maka konseitu fundamentál ida iha


ekolojia no biolojia konservasaun nian. Termu ida-ne'e refere ba variedade moris nian
iha Rai, ne'ebé abranje organizmu moris hotu-hotu no interasaun sira entre sira. Tuir
Wilson (1988), biodiversidade maka variasaun totál hosi organizmu moris sira iha
nivel hotu-hotu hosi organizasaun biolójiku, hosi jéniku sira ba espésie sira ba
ekosistema sira. Definisaun ida-ne'e subliña katak biodiversidade la limita ba númeru
espésie sira maibé mós abranje variasaun jenétika no estrutura ekosistema sira ne'ebé
organizmu sira-ne'e moris ba.

Odum (1993) hateten katak biodiversidade iha relasaun besik ho estabilidade


ekosistema. Ekosistema sira ho nivel biodiversidade aas iha tendénsia atu sai estavel
liu no bele rekupera di'ak liu hosi perturbasaun ambientál sira duké sira ho nivel
diversidade ki'ik. Estabilidade ida-ne'e akontese tanba kompleksidade interasaun sira
entre organizmu sira ne'ebé forma rede trófiku sira ne'ebé ekilibradu.

Magurran (2004) esplika katak diversidade espésie nian bele sukat liuhosi
komponente prinsipál rua: rikusoin espésie nian no abundánsia relativa (igualdade).
Rikusoin espésie nian refere ba númeru espésie sira ne'ebé prezente iha komunidade
ida, enkuantu abundánsia relativu deskreve distribuisaun indivíduu sira entre espésie
sira. Iha kontestu peskiza kualitativu, foku primáriu maka atu identifika rikusoin
espésie nian hanesan forma inventáriu inisiál ida.

Primack (2010) subliña katak inventáriu biodiversidade nian maka pasu


dahuluk ne'ebé krusiál iha konservasaun. La ho dadus baze kona-ba tipu organizmu
sira ne'ebé hetan iha área ida, susar atu dezeña estratéjia jestaun no protesaun
ambientál ne'ebé efetivu. Tanba ne'e, estudu identifikasaun insetu iha Aldeia Lihmo
bele haree hanesan esforsu inisiál ida iha mapeamentu biodiversidade lokál.

Iha rejiaun tropikál sira, nível biodiversidade nian jeralmente aas liu duké iha
rejiaun subtropikál no temperadu sira. Ricklefs no Relyea (2014) esplika katak
intensidade radiasaun solar ne'ebé aas iha tinan tomak, temperatura ne'ebé
relativamente estável, no disponibilidade rekursu ne'ebé barak maka sai
hanesan fatór prinsipál sira ne'ebé kontribui ba biodiversidade ne'ebé aas iha
rejiaun tropikál sira. Timor-Leste, nu’udar nasaun tropikál, iha potensiál boot
ba diversidade insetu, maibé dokumentasaun sientífika sei mínimu nafatin.

2.2 Fílu Artrópoda

Filum Arthropoda maka grupu invertebradu sira ho taxa susesu evolusaun


ne'ebé aas tebes. Brusca no Brusca (2003) hatete katak liu 80% hosi espésie animál
sira ne'ebé identifikadu pertense ba filu ida-ne'e. Artrópode sira nia susesu iha
adaptasaun tanba karakterístika morfolójiku no fiziolójiku úniku lubuk ida.

Tuir Ruppert, Fox, no Barnes (2004), karakterístika prinsipál sira hosi


artrópode sira inklui:

Korpu segmentadu (metamériku)

Ezoeskeletu kitinozu

Apéndise sira ne'ebé hamutuk

Sistema sirkulatóriu nakloke

Kresimentu liuhosi multing (ecdysis)

Exoskeleton kitinozu fornese protesaun hasoru predadór sira no prevene lakon


bee ne'ebé maka'as, hodi permite artrópode sira atu moris iha ambiente terrestre
ne'ebé relativamente maran. Campbell et al. (2017) esplika katak estrutura
exoskeleton nian mós serve hanesan fatin ida ba muskulu nia ligasaun, hodi suporta
lokomosaun ne'ebé efisiente.

Artrópode sira fahe ba subfilu prinsipál oioin: Chelicerata (aranha no eskorpiu


sira), Crustacea (kamar no karau-tahan), Myriapoda (sentipede no milipede sira), no
Hexapoda (insetu sira). Klase Insecta pertense ba subfilu Hexapoda, ne'ebé
karakteriza ho nia ain neen.

Diversidade artrópode nian hetan influensia maka'as hosi sira nia abilidade atu
adapta ba habitat oioin, hosi akuátiku to'o terrestre. Abilidade ida-ne'e halo artrópode
sira sai komponente vital ida hosi ekosistema oioin.

2.3 Klase Insekta

Klase Insecta maka grupu boot liu iha filum Arthropoda. Borror, Triplehorn,
no Johnson (2005) hateten katak insetu sira maka grupu organizmu ne'ebé maka
distribui barak liu iha Rai. Sira hetan iha kuaze habitat terrestre hotu-hotu, inklui
rejiaun foho nian, ai-laran tropikál sira, rai agríkola sira, no mós ema nia hela-fatin.

Tuir Chapman (2013), estrutura isin insetu nian kompostu husi parte prinsipál
tolu: ulun (caput), tórax (tórax), no kabun. Divizaun ida-ne'e hanaran tagmosis, ne'ebé
maka agrupamentu hosi segmentu isin nian bazeia ba funsaun.

2.3.1 Ulun (Torax)

Insetu nia ulun iha órgaun sensoriál primáriu sira, inklui matan kompostu,
ocelli, no antena sira. Matan kompostu sira permite insetu sira atu detekta movimentu
ho sensibilidade ne'ebé maka'as. Antena sira funsiona hanesan detetór ligasaun no
morin nian.
Tipu sira husi parte ibun insetu nian varia tebes no reflete adaptasaun sira ba
sira nia dieta. Tuir Gullan no Cranston (2010), parte ibun insetu nian inklui:

Morde-kaer (ezemplu, gafañotu sira)

Piercing-suck (ezemplu, susuk sira)

Susu (ezemplu, borboleta sira)

Lambe (ezemplu, lalar sira)

Variasaun ida-ne'e hatudu fleksibilidade ekolojia ne'ebé aas.

2.3.2 Toraks

Toraks kompostu husi segmentu tolu: protórax, mesotórax, no metatórax. Iha


ne'e maka fatin ne'ebé ain par tolu ne'e kesi metin. Iha insetu barak liu, liras sira mós
liga ba mezotórax no metatórax.

Insetu nia ain hetan modifikasaun tuir sira nia funsaun ekolojia. Purezemplu:

Ain ne'ebé halai iha gafañotu sira

Ke'e ain iha grillu sira

Ain sira ne'ebé halibur pólen iha bee sira

Tuir Triplehorn no Johnson (2005), modifikasaun sira-ne'e hatudu adaptasaun


evolusionáriu sira ba habitat no estilu moris.

2.3.3 Kabun

Abdómen kompostu hosi segmentu oioin no kontein órgaun dijestiva no


reprodutivu sira, no mós sistema respiratóriu (trakea). Sistema trakeál permite troka
gás diretu entre tesidu isin nian lahó raan.
Estrutura abdominál mós diferensia mane no feto iha espésie balu.

2.4 Metamorfoze iha Insetu sira

Metamorfoze maka prosesu mudansa iha forma durante siklu moris insetu
nian. Gullan no Cranston (2010) fahe metamorfoze ba tipu prinsipál rua:

Hemimetabolous (la kompletu)

Etapa sira: manu-tolun – ninfa – adultu

Holometabolous (kompletu)

Etapa sira: manu-tolun – larva – pupa – adultu

Metamorfoze kompletu permite divizaun ba nixu ekolojiku sira entre faze


larva no adultu, nune'e hamenus kompetisaun internu iha espésie ida nia laran.

2.5 Papél Ekolójiku husi Insetu sira

Insetu sira iha papél ekolojiku ida ne'ebé kompleksu tebes iha ekosistema.
Price (1997) hateten katak insetu sira bele okupa kuaze nivel trófiku hotu-hotu iha
kadeia ai-han.

Papél sira-ne'e inklui:

Polinizadór ai-horis sira

Herbívora sira

Predadór sira

Parazitoide sira

Dekompostór sira
Iha ekosistema kuda kafé hanesan Ermera, bee-matan no espésie susuk oioin
atua hanesan polinizadór. Entretantu, espésie Hemiptera no Lepidoptera oioin bele sai
hanesan peste ai-horis nian.

Odum (1993) subliña katak ekilíbriu populasaun insetu nian hetan influensia
maka'as hosi interasaun predadór-preza no disponibilidade rekursu.

2.6 Fatór Ambientál sira ne'ebé afeta distribuisaun insetu sira

Tuir Krebs (2009), distribuisaun organizmu sira hetan influensia hosi fatór
biótiku no abiótiku sira. Fatór abiótiku sira inklui temperatura, umidade, intensidade
naroman, no udan-been. Fatór biótiku sira inklui disponibilidade ai-han, kompetisaun,
no predasaun.

Rejiaun rai-tetuk Ermera nian iha temperatura ne'ebé ki'ik liu duké área tasi-
ibun sira. Kondisaun ida-ne'e bele afeta kompozisaun hosi espésie insetu sira ne'ebé
hetan.

Estrutura vejetasaun nian mós influensia diversidade insetu nian. Vejetasaun


kompleksu fornese mikrohabitat no fonte ai-han barak liután.

2.7 Enkuadramentu

Enkuadramentu ba estudu ida-ne'e bazeia ba konseitu katak diversidade insetu


nian hetan influensia hosi variasaun sira iha habitat no kondisaun ambientál lokál sira.
Tuir Odum (1993), estrutura komunidade organizmu sira nian iha ekosistema ida
determina barak liu hosi interasaun entre fatór biótiku no abiótiku sira. Fatór abiótiku
sira hanesan temperatura, umidade, no intensidade naroman nian influensia atividade
no distribuisaun insetu nian, enkuantu fatór biótiku sira hanesan vejetasaun no
disponibilidade ai-han determina prezensa hosi espésie balu.

Aldeia Lihmo iha tipu habitat oioin: plantasaun kafé, rai agríkola mistu, rai-
maran, no área rezidensiál sira. Habitat oioin ida-ne'e kria mikroklima oioin. Ricklefs
no Relyea (2014) hatete katak habitat nia heterojeneidade iha tendénsia atu aumenta
rikusoin espésie nian tanba ida-ne'e fornese fatin ekolojiku oioin.

Aleinde fatór ambientál sira, adaptasaun morfolójiku insetu nian mós


influensia sira nia sobrevivénsia. Tuir Chapman (2013), variasaun sira iha parte ibun
nian, forma ain nian, no estrutura liras nian indika adaptasaun ba fonte ai-han no
habitat espesífiku sira. Tanba ne'e, identifikasaun morfolójiku maka baze importante
ida atu komprende distribuisaun insetu sira iha rejiaun ida.

Bazeia ba teoria ida-ne'e, peskiza ida-ne'e foka liu ba relasaun entre:

Variasaun habitat

Kondisaun ambientál sira

Adaptasaun morfolojia insetu nian

Diversidade no distribuisaun espésie sira

Peskiza ida-ne'e uza aprosimasaun kualitativu deskritivu ida hodi deskreve


tipu insetu sira ne'ebé hetan no sira nia habitat, lahó koko hipóteze kuantitativu sira.

2.8 Diagrama Kuadru Konseituál

Tuir mai maka diagrama enkuadramentu konseptuál ba peskiza ida-ne'e:

Variasaun Habitat iha Aldeia Lihmo


(Plantasaun kafé, ai-horis, agrikultura, povoasaun sira)

Diferensa sira iha Kondisaun Ambientál sira

(Temperatura, umidade, vejetasaun, naroman)

Adaptasaun Morfolojia no Komportamentu Insetu nian

(Tipu parte ibun nian, forma ain nian, liras sira)

Prezensa no Distribuisaun husi Espésie Insetu sira

Identifikasaun no Deskrisaun ba Diversidade

Konseitualmente, diagrama hatudu katak variasaun habitat nian kria


kondisaun ambientál oioin, ne'ebé hafoin influensia adaptasaun no distribuisaun
insetu sira-nian. Prosesu identifikasaun hala’o atu deskreve diversidade espésie
ne’ebé hetan iha fatin peskiza
KAPÍTULU III

MÉTODOLOJIA PESKIZA

3.1 Tipu no Abordajen Peskiza nian

Peskiza ida-ne'e uza aprosimasaun kualitativu deskritivu. Tuir Creswell


(2014), peskiza kualitativu hakarak atu komprende fenómenu sira hosi perspetiva
sujeitu peskiza nian ho klean, inklui kondisaun naturál sira iha ne'ebé fenómenu sira
akontese. Abordajen deskritivu hili tanba peskiza ida-ne'e subliña identifikasaun,
klasifikasaun, no deskrisaun insetu sira iha Aldeia Lihmo lahó manipula variável sira.

Tuir Moleong (2018), peskiza deskritiva kualitativu fó énfaze ba kolesaun


dadus ne'ebé detallu hodi fornese imajen ida ne'ebé loos kona-ba fenómenu. Peskiza
ida-ne'e foka ba aspetu prinsipál tolu: diversidade espésie insetu nian, karakterístika
morfolójika, no distribuisaun habitat.

3.2 Fatin no Oras Peskiza nian

Peskiza ne’e hala’o iha Aldeia Lihmo, Postu Administrativu Ermera,


Munisipiu Ermera, Timor-Leste. Aldeia ida-ne'e hili tanba iha diversidade habitat
sira: plantasaun kafé, rai agríkola mistu, rai-maran, no povoasaun sira, ne'ebé
teorikamente apoia diversidade insetu nian (Primack, 2010).

Períodu estudu nian planeia ona ba fulan 1 (Fevereiru 2027) hodi kobre
variasaun sira iha atividade insetu nian iha dadeer no kalan (Chapman, 2013).
Ajendamentu ida-ne'e importante tanba espésie insetu balu ativu iha tempu balu,
porezemplu, Orthoptera ativu iha loron, enkuantu Coleoptera balu ativu iha kalan
(Borror et al., 2005).
3.3 Sujeitu no Objetu Peskiza nian

Objetu peskiza nian maka invertebradu sira hosi filu Arthropoda, klase
Insecta. Tuir Brusca & Brusca (2003), grupu ida-ne'e hatudu diversidade morfolójiku
no komportamentál ne'ebé aas, ne'ebé halo nia sai indikadór importante ida ba
kondisaun ekosistema nian.

Sujeitu peskiza nian maka ambiente ka habitat sira ne'ebé maka hetan Insekta,
inklui:

Plantasaun kafé sira

Rai agríkola mistu

Rai-arbustiva

Área rezidensiál sira

Tuir Odum (1993), hili tipu habitat oioin importante atu komprende
interasaun insetu sira ho ambiente no diferensa sira iha distribuisaun espésie sira
bazeia ba kondisaun ambientál sira.

3.4 Tékniku sira Kolesaun Dadus nian

Koleksaun dadus hala'o uza tékniku oioin:

3.4.1 Observasaun sira iha kampu

Observasaun sira hala'o ho sistematiku iha tipu habitat ida-idak. Tuir Moleong
(2018), observasaun sistemátiku sira permite peskizadór sira atu hetan dadus
kompletu no objetivu. Observasaun sira hala'o iha dadeer (6:00–10:00) no loraik
(3:00–6:00 PM) tanba atividade insetu nian varia depende ba oras loron nian
(Chapman, 2013).
3.4.2 Dokumentasaun

Dokumentasaun hala'o liuhosi:

Fotografia sira husi espesímen

Rejistu karakterístika morfolójika sira

Nota sira kona-ba fatin no kondisaun habitat nian

3.4.3 Amostrajen

Métodu amostrajen sira uza tékniku oioin:

Koleksaun ho liman – kolesaun direta uza liman ka pinset

Nomoos rede sira – ba ai-horis no ai-horis sira ne'ebé aas

Armadilha naroman simples sira – ba insetu nokturnu sira

Hafoin ne'e, espesímen sira tau iha botir kolesaun nian hodi identifika liután.

3.5 Instrumentu Peskiza nian

Instrumentu peskiza nian inklui:

Folha observasaun sira

Kámara dijitál sira ka telemovel sira

Rede sira ne'ebé kaer insetu sira

Botir kolesaun espesímen sira

Termómetru no igrómetru sira (atu sukat temperatura no umidade)

Tuir Sugiyono (2017), hili instrumentu sira ne'ebé loos sei aumenta validade
dadus no simplifika prosesu identifikasaun no dokumentasaun.
3.6 Prosedimentu Peskiza

Etapa peskiza sira hala'o ho sistematiku:

Preparasaun

Determinasaun ba fatin observasaun sira

Preparasaun ba ferramenta sira no folha observasaun nian

Kolesaun Dadus

Observasaun direta iha habitat ida-idak

Dokumentasaun vizuál husi espesímen sira

Foti amostrajen uza métodu apropriadu sira

Identifikasaun Espesimen

Observa karakterístika morfolójika sira: númeru ain, liras, parte ibun, forma isin nian

Uza livru identifikasaun xave

Konsulta ho orientador karik mosu difikuldade ruma

Análize Dadus

Agrupa espésie sira tuir orden

Deskreve habitat sira no karakterístika morfolójiku sira

Preparasaun Relatóriu

Prepara rezultadu peskiza nian iha forma narrativa deskritiva no tabela sira.

3.7 Tékniku sira Análize Dadus nian


Análize hala'o uza tékniku kualitativu deskritivu. Dadus ne'ebé hetan prosesa
uza etapa sira tuirmai:

Agrupa espesímen sira bazeia ba orden no karakterístika morfolójika sira

Kompila tabela deskritiva sira ba espésie ida-idak.

Halibur narrativa deskritiva sira kona-ba habitat no distribuisaun espésie nian

Relasiona dadus kampu nian ho teoria sira kona-ba biodiversidade no ekolojia insetu
nian

Análize kualitativu ida-ne'e aliña ho objetivu peskiza nian, ne'ebé maka atu
deskreve sistematikamente tipu, karakterístika, no distribuisaun insetu sira-nian.

3.8 Validade Dadus

Validade dadus nian asegura liuhosi:

Observasaun sistemátiku sira iha habitat oioin (Moleong, 2018)

Dokumentasaun fotográfika husi espesímen ida-idak (Borror et al., 2005)

Verifikasaun kruzada ho literatura no livru determinasaun sira Konsulta regulár ho


orientador

Etapa sira-ne'e hakarak atu asegura katak dadus ne'ebé hetan loos, konfiável, no
suporta konkluzaun peskiza nian.

3.9 Fluxu Peskiza

Fluxu peskiza nian estruturadu ho lójiku hodi hatudu relasaun entre etapa sira:

Preparasaun → Observasaun & Amostrajen → Dokumentasaun → Identifikasaun


Espesimen → Análize Dadus → Preparasaun Relatóriu
REFERENSIA

Borror, D. J., Triplehorn, C. A., & Johnson, N. F. (2005). An Introduction to


the Study of Insects (7th ed.). Belmont: Thomson Brooks/Cole.

Brusca, R. C., & Brusca, G. J. (2003). Invertebrates (2nd ed.). Sinauer


Associates.

Campbell, N. A., Urry, L. A., Cain, M. L., Wasserman, S. A., Minorsky, P.


V., & Reece, J. B. (2017). Biology (11th ed.). Pearson Education.

Chapman, R. F. (2013). The insects: Structure and function (5th ed.).


Cambridge University Press.

Creswell, J. W. (2014). Research design: Qualitative, quantitative, and mixed


methods approaches (4th ed.). Sage Publications.

Gullan, P. J., & Cranston, P. S. (2010). The Insects: An Outline of


Entomology (4th ed.). Oxford: Wiley-Blackwell.

Magurran, A. E. (2004). Measuring biological diversity. Blackwell


Publishing.

Moleong, L. J. (2018). Metodologi Penelitian Kualitatif (Revisi). Bandung:


Remaja Rosdakarya.

Odum, E. P. (1993). Dasar-Dasar Ekologi (Terjemahan Tjahjono Samingan).


Yogyakarta: Gadjah Mada University Press.

Odum, E. P., & Barrett, G. W. (2005). Fundamentals of ecology (5th ed.).


Thomson Brooks/Cole.

Price, P. W. (1997). Insect ecology (3rd ed.). John Wiley & Sons.
Primack, R. B. (2010). Essentials of conservation biology (5th ed.). Sinauer
Associates.

Ricklefs, R. E., & Relyea, R. (2014). The economy of nature (7th ed.). W. H.
Freeman and Company.

Sugiyono. (2017). Metode Penelitian Kualitatif, Kuantitatif, dan R&D.


Bandung: Alfabeta.

Sutrisno, H. (2012). Metodologi Research. Yogyakarta: Andi Offset.

Triharso. (1994). Dasar-Dasar Perlindungan Tanaman. Yogyakarta: Gadjah


Mada University Press.

Triplehorn, C. A., & Johnson, N. F. (2005). Borror and DeLong’s introduction


to the study of insects. Thomson Brooks/Cole.

Wallace, R. A., Sanders, G. P., & Ferl, R. J. (1996). Biology: The Science of
Life (4th ed.). New York: HarperCollins College Publishers.

Wilson, E. O. (1992). The Diversity of Life. Cambridge: Harvard University


Press

También podría gustarte